KIRIKUD

LyganusekirikEnne Eesti alasid hõlmanud ristisõdu 13. sajandil, muistsel iseseisvusajal, jagunes Eesti ala muistseteks maakondadeks, mis eksisteerisid üksteisest sõltumatult ning ei moodustanud ühtset riiki. Tollal oli Eesti aladel 4 väikest ja 8 suurt muinasmaakonda, mille hulka kuulus ka tolleaegne Virumaa maakond (Wierland) oma 11 kihelkonnaga, hõlmates tänased Lääne- ja Ida- Virumaa alad.

Tänasele Ida- Virumaa alale mahub aga 4 endisaegset kihelkonda:

Lüganuse,
Jõhvi,
Vaivara ja
Iisaku.

Ühe kihelkonna moodustas ühe kiriku (st. ühe vaimuliku) juurde koondunud elanikkond. Kihelkonna keskuseks sai keskajal kirik, mis ehitati reeglina kivist. Kihelkondades endis rajati keskajal üksteise järel mõisaid, mille maa anti kasutada peamiselt saksa päritolu vasallidele, kellelt vastutasuks nõuti vajadusekorral sõjakäikudel osalemist.

Hilisematel sajanditel muutus maa vasallide pärusomandiks- nende järeltulijatest said balti aadlikud (mõisnikud) koos teatavate õigustega, mis rüütlimõisa omandamise juurde kuulusid. Umbes viissada 1245 Eesti mõisast (va. kirikumõisad) rajati keskajal.

Allikas: Portaal “Eesti Mõisad”

Postituste arhiiv