AVALEHT

EsikaasEesti mõisaportaali andmetel on tänaste piiridega Ida- Virumaal 69 mõisa, millest suur osa seisab tänasel päeval kasutuseta, olles ka ajahambale alla vandunud.

Ligi kümnes mõisas tegeletakse suuremal või vähemal määral turismiga, kelle hulgast kuus (Purtse, Maidla, Saka, Kukruse, Edise ja Mäetaguse) on ühinenud MTÜ-sse Ida- Viru Mõisad.

Oleme eesmärgiks võtnud mitmekülgselt arendada  Ida- Virumaa mõisaturismi ja teha end seeläbi rohkem nähtavaks. Koos suudame rohkem!

JalusEesti jõudis nii maailmakaardile kui ka Euroopa kultuuripiirkonda 13. sajandi algul, mil ristisõjad jõudsid Läänemere tollal paganlikule idakaldale. Eesti ala allutati ja ristiti ning peamiselt saksa päritoluga sisserändajad said valitsevaks klassiks.

16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piirkopkondade kadudes hakkasid vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli.

18. sajandil algas aga mõisate ja aadliomavalitsuste hiilgeaeg. Vene ja Rootsi vahel 18. sajandi algul Põhjasõjas alistusid Eesti alad Vene kroonile tingimusel, et säilivad kõik endised aadlike õigused ja privileegid, nn balti erikord.

Allikas: Eesti mõisaportaal

20. sajandi algul Eesti mõisad seoses maaseadusega võõrandati.  II maailmasõja ajal olid  mõisahooned enamjaolt sõjavägede käsutuses, paljud hooned said sõjategevuses pöördumatuid kahjustusi. Need, mis jäid suuremast kahjust puutumata, neid kasutati sõjajärgsetel aastatel väga erinevatel eesmärkidel. Tänu sellele need mõisad ka säilisid. Suuremate sõjakahjustustega ning peremeesteta jäänud mõisad aga rüüstati ning lõpuks kadusid ka müürid võsa sisse.

2000.-date alguses hakkasid mõisahooned taas uusi omanikke leidma.

KÜKATIMÄNG, tule võida auhindu!

Postituste arhiiv